Füsioterapeudi 6 soovitust koolikoti valimiseks ja kandmiseks
Kooli algus toob igal aastal taas päevakorda küsimuse, milline peaks olema lapse koolikott ja kui palju see kaaluda võiks. Füsioteraapia Kliiniku füsioterapeut Katre Lust-Mardna annab kooli alguse puhul kuus praktilist soovitust, kuidas lapsevanem saab last koolikoti valimisel ja kandmisel aidata.
1. Kõik algab tühja koti kaalust
Ranitsat valides tasub värvi, välimuse ja lisavidinate kõrval mõelda hoopis selle kaalule. Tühi koolikott peaks kaaluma võimalikult vähe, maksimaalselt 700 grammi, sest koolipäevaks vajalikud õpikud, vihikud ja pinal lisavad sellele veel omajagu kilosid.
Enamik Fjällräveni seljakotte mahutab kõik kooliks vajaliku, kuid kaalub sealjuures väga vähe. 1.-4. klassi minejale võib heaks valikuks olla ajatu ja laste seas ülimalt populaarne originaalsuuruses Kånken Original. Kunagi Rootsi koolilaste seljavalude leevendamiseks loodud seljakott kaalub kõigest 300 grammi ehk umbes sama palju või vähe kui suur Annekese šokolaad.
Esimese klassi minejale on heaks valikuks ka 20-liitrised Skule 20 ja Räven 20, mis pakuvad rohkem ruumi õpikutele ja muudele koolitarvetele. Kui koolipäevaks on vaja kaasa võtta rohkem asju, kuid oluline on hoida koti enda kaal võimalikult väike, tasub vaadata 24-liitrist High Coast Foldsack 24 seljakotti, mis kaalub vaid 460 grammi. Ülesrullitava sulgemisega saab koti suurust vastavalt sisule kohandada: kui asju on vähem, saab koti kompaktsemaks teha ja kui rohkem, siis jällegi kotti suuremaks rullida.
2. Ära unusta, et kotist veel olulisem on liikumine
Rusikareegel on, et ranits võiks koos kooliks vajalike asjadega moodustada umbes 10-15% lapse kehakaalust. Näiteks 20 kilogrammi kaaluva lapse puhul tähendaks see umbes 2-3 kilogrammi. Samas ei saa sobivat koti kaalu vaadata ainult numbri järgi. Oluline on arvestada ka lapse füüsilise vormi ning sellega, kui kaua ja kui sageli ta kotti kannab.
Kõige olulisem on leida tasakaal: kott peab olema lapse jaoks mugav ning selle kandmine ei tohiks muuta kooli ja tagasi liikumist ebamugavaks. Liiga raske kotiga võib laps hakata otsima lihtsamaid lahendusi, näiteks eelistada kooli jalutamise asemel elektritõukeratast. Ometi võiks mugava koolikotiga kooli ja tagasi kõndimine olla lapse igapäevase liikumise loomulik osa. Kui koolitee läbimine jalgsi annab lapse päevasele liikumisele märkimisväärse panuse, aitab see kaasa ka Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitusele liikuda vähemalt 60 minutit päevas.
3. Reguleeri kott lapse järgi
Koolikott peaks püsima lapse seljas mugavalt ja stabiilselt. Selleks on paljudel headel seljakottidel reguleeritavad ja piisavalt laiad õlarihmad, rinnarihm ning suuremate laste puhul ka vöörihm. Mugavust lisab ka koti seljaosas olev võrkmaterjal, mis aitab higistamise vastu. Lapsevanemana on oluline teha ka selgitustööd ehk lapsele õpetada, kuidas koti erinevaid rihmu ja detaile õigesti kasutada. Õlarihmad peaksid olema alati lapse järgi parajaks reguleeritud, et kott istuks võimalikult keha lähedal ega vajuks liiga madalale.
Reguleeritavad õlarihmad ja rinnarihmad on olemas Skule 20 jaSkule 24 seljakottidel. Skule 28jaHigh Coast Foldsack 24 seljakottidel on lisaks rinnarihmale ka vöörihm, mis aitab raskust veelgi paremini jaotada. Paljud ei tea, et ka Kånkenit saab lapse jaoks veelgi paremaks tuunida, lisades sellele juurde Kånkeni rinnarihmad või õlapehmendused.
4. Jälgi, kuidas laps kotti kannab
Ka õigesti valitud ja reguleeritud koolikotti saab valesti kanda. Üheks levinumaks veaks on koolikoti kandmine ainult ühel õlal, sest nii ei jaotu raskus mõlema kehapoole vahel võrdselt. Samuti ei tasu kotti kanda liiga madalal või väga lõdvalt, isegi kui see tundub lapsele mugavam või „lahedam“. Õigesti seljas olev koolikott püsib keha lähedal ega loperda kõndides üleliigselt.
5. Hoia raskemad asjad selja lähedal
Koti pakkimisel on samuti oma roll. Raskemad õpikud ja muud esemed võiksid paikneda võimalikult selja lähedal, mitte koti kõige kaugemas osas. Nii on raskus kehale lähemal ja kotti mugavam kanda. Lisaks võiks lapsevanem regulaarselt vaadata üle lapse koolikoti sisu. Kooli alguses võib sinna koguneda üllatavalt palju asju, mida laps tegelikult igapäevaselt ei vaja. Rasked mänguasjad, lisaraamatud ja muud mittevajalikud esemed võiksid seega koolikotist välja jääda.
6. Veendu, et kott oleks lapsele päriselt mugav
Tähelepanu tasub pöörata mitmele märgile, mis võivad viidata sellele, et koolikott ei sobi või on liiga raske. Näiteks kui laps ei saa koolikotti iseseisvalt selga või seljast ära, õlarihmad jätavad õlgadele tugevad jäljed, pärast koti kandmist valutavad õlad või selg, kätes tekib surin või tuimus või laps peab koti kandmisel silmanähtavalt pingutama. Kui laps väldib koolikoti kandmist või kurdab, et see teeb haiget, tasub esmalt üle vaadata nii koti kaal, selle reguleerimine kui ka see, kuidas asjad kotis paiknevad.
Vajadused võivad lapse vanusega ka muutuda. Vanemate kooliastmete õpilastel võib tekkida vajadus võtta kooli kaasa ka sülearvuti ning sellisel juhul tasub valida kott, kus arvuti jaoks on eraldi kaitstud tasku. Näiteks Kånken Laptop 15jaKånken Laptop 17 on eraldi polsterdatud sülearvutitaskuga ning sobivad hästi suurematele õpilastele, kelle koolitöö juurde kuulub aeg-ajalt ka arvuti kasutamine.
***
Kui sa pole päris kindel, milline kott sinu lapsele kõige paremini sobib, tule koos lapsega meile külla Fjällräveni esinduskauplusesse, mis asub Artiuse ostutänaval aadressil Narva mnt 5. Meie supertiim aitab erinevaid kotte proovida, võrrelda ja leida just sinu lapse jaoks kõige mugavama ja sobivama seljakoti. Kõikide kaupluses olemasolevate kottidega saad tutvuda siin.
Fotode autor: Teele Rehe.
Kånken – kott, mis võttis Rootsi koolilastelt seljahädad
Foto: Kånkeni esimesed reklaamfotod.
Üleilmselt tuntuks saanud rebase logoga Kånkeni seljakott, mis on populaarne ka eestlaste seas, loodi rohkem kui nelikümmend aastat tagasi, aga sugugi mitte trendika moeesemena, vaid hoopis Rootsi koolilaste rühi parandamiseks ja seljavalude ennetamiseks.
1970. aastate lõpus kannatas vähemalt 80 protsenti rootslastest seljavalude käes, mida põhjustasid vähemalt osaliselt üle ühe õla kantavad kotid. Tõsiseks häiresignaaliks sai aga asjaolu, et seljaprobleemid hakkasid vaikselt kimbutama ka Rootsi koolilapsi.
Probleemile lahendust otsides valmis Fjällräveni asutajal Åke Nordinil koostöös Rootsi skautide ühendusega 978. aastal ristkülikukujuline ja vastupidavast Vynilon F materjalist seljakott, mis sai nimeks Kånken.
Väike, aga samas ruumikas seljakott mahutas ära kõik koolitarbed ning selle universaalne nelinurkne kuju aitas jaotada koti raskuse ühtlaselt õlavöötmele. Koti rihmad kinnitas Nordin üle terve tagumise osa nii, et need jääksid kinnitades pingule. Sisemisse taskusse peidetud pehmendus tekitas mugava vaheseina koolikotis olevate asjade ja selja vahele ning seda sai samaaegselt kasutada ka istumisalusena.
Aastatega on Kånken muutunud värvilisemaks ja mahukamaks, kuid selle põhikuju, olemus ja vastupidavus on jäänud samaks. Veel tänaseni on kotil üks avar peasahtel, kaks küljetaskut, lukuga esitasku ja pehmendus ning õigesti hooldatuna peab Kånken vastu aastakümneid. Väidetavalt on kõige esimesed, rohkem kui nelikümmend aastat tagasi valminud eksemplarid kasutusel veel tänaseni.
Foto: Kånkeni disain on aastakümnete jooksul küll veidi muutunud. Vasakul on üks esimestest Kånkeni disainidest, paremal aga Kånken sellisena nagu me seda tänapäeval teame ja tunneme.
Kuigi rattasõitu seostatakse sageli kiiruse ja sportlike eesmärkidega, näeb Fjällräven seda veidi teisiti. Rattaga liikumine on võimalus võtta aeg maha, pakkida kaasa vaid hädavajalik ning veeta rohkem aega looduses.
Hoja 2026. aasta kevad-suvine rattakollektsioon, mis on nüüd saadaval ka Fjällräveni esinduspoes Tallinnas, ühendab rattavarustuse tehnilised lahendused Fjällräveni enam kui 60-aastase kogemusega matkavarustuse arendamisel. Tulemuseks on funktsionaalsed, vastupidavad ja mugavad tooted, mis sobivad ühtviisi hästi nii igapäevasteks sõitudeks kui ka mitmepäevasteks rattamatkadeks.
Kollektsioonis kasutatud kerged ja hästi hingavad materjalid peavad vastu ka pikematel retkedel. Minimalistlik disain, mugavad lõiked ja läbimõeldud detailid tagavad, et igal tootel on selge eesmärk.
Eriti muljetavaldav on Hoja rattakottide valik. Uute toodete hulgas on erinevas suuruses vetthülgavast materjalist raami-, lenksu- ja sadulakotid, veekindlad kuivkotid ning nutikad kandelahendused. Näiteks vöökott, mida saab vajadusel kiiresti seljakotiks muuta ning rattaraamikott, mis on kantav ka õlakotina.
Lisaks leiab kollektsioonist ilmastikukindlad ja spetsiaalselt rattasõiduks loodud rõivad: orgaanilisest puuvillast T-särgid pikema seljaosaga lõikega, kergest ning kiiresti kuivavast materjalist tuulejoped ja püksid ning kiivri alla sobituvad nokamütsid, mis on loodud pikkadeks päevadeks rattasadulas.
Hoja rattakollektsioon on saadaval Fjällräveni Tallinna esinduspoes Artiuse keskuses (Narva mnt 5) ning meie-poes.
Fjällräveni poe avamine tekitas Tallinna südalinnas pika järjekorra
Artiuse ostutänaval avas eile oma esimese kaupluse Baltikumis Rootsi matka- ja väliriiete tootja Fjällräven. Kauplus avati meeleoluka peoga, mis meelitas kohale nii Rootsi suursaadiku Eestis kui ka brändi suurimad fännid.
„Baltikum on oma hetke pikalt oodanud. Nüüd on see teekond jõudnud olulise verstapostini: avame poe Eestis, kus meie bränd on juba hästi tuntud ja armastatud. Loodame, et paljud eestlased ja linnakülalised leiavad tee uude kauplusesse ning siit edasi loodusesse,” sõnas Fjällräveni regioonijuht Harald Heim avasündmusel.
Avamispeole kogunes palju uudishimulikke, kes tundsid huvi nii Fjällräveni uusima kevadsuvise kollektsiooni kui ka ikooniliste Kånken rebasekottide vastu. Tegemist on brändi kõige tuntuma tootega – mõne aasta taguste arvestuste kohaselt müüakse maailmas iga 13 sekundi järel üks Kånkeni seljakott. Avamise puhul kinkis Fjällräven Kånkeni seljakoti ka esimesele 50-le kliendile, kelle ostusumma oli vähemalt 100 eurot.
Fjällräveni kauplus jõudis Eestisse kaupluse juhataja Teele Koppeli initsiatiivil. „Olen ise Fjällräveni suur fänn ja kasutan nende tooteid igapäevaselt. Soov tuua see bränd Eestisse sündis seega isiklikust kogemusest. Tahtsin, et ka Eesti inimestel oleks lihtsam ligi pääseda kvaliteetsele ja vastupidavale varustusele, mis viib inimesi rohkem loodusesse,“ sõnas Koppel.
Baltikumi esimene Fjällräveni kauplus toob Eesti inimesteni brändi laia tootevaliku. Enam kui 120 m² suurusest avarast kauplusest leiab Kånkeni seljakottide seina, brändi enim kasutatud materjali G-1000 vahatamispunkti ning uusimad kollektsioonid, kust leiab riideid nii igapäevaseks liikumiseks, matkamiseks kui ka rattasõiduks. Lisaks on kaupluses müügil ka Saksa päritolu Hanwagi matkajalanõud.
Fjällräveni kauplus avati ainulaadsel Artiuse ostutänaval, mille keskmes on avatud, inspireeriv ja modernne linnaruum. „Fjällräveni esinduskauplus asub Baltikumis ainsana just Artiuse ostutänaval, kus sünnivad kontseptsioonid, mis loovad tervikliku ja eristuva linnaruumi. Fjällräveni kauplus lisab ostutänavale kvaliteeti ja toob kaasa erilise mõtteviisi. Artius kujuneb Golden Line’i väärikaks alguspunktiks Narva maanteel, rikastades südalinna kaubavalikut, tuues kvaliteetsed matka- ja väliriided Eesti inimestele lähemale ning pakkudes avastamisrõõmu ka linnakülalistele,” sõnas US Real Estate tegevjuht Kaarel Loigu.
Rootsi päritolu matka- ja väliriiete brändi Fjällrävenit (rootsi keeles „polaarrebane“) teatakse Eestis eelkõige värvilise rebase logoga seljakottide ehk Kånkenite järgi.
Fjällräveni kauplus asub Artiuse ostutänaval aadressil Narva mnt 5. Sissepääs on otse tänavalt. Kauplus on avatud esmaspäevast laupäevani kell 10-20 ja pühapäeviti kell 11-18.
Loodusmatk toob Hiiumaale vestluse Tõnu Õnnepaluga ning Liisi Koiksoni kontserdi
Eestis ainulaadse kontseptsiooniga Hiiumaa Loodusmatk toimub tänavu juba kolmandat korda ning toob mai viimasel nädalavahetusel Hiiumaale kohtumise kirjaniku Tõnu Õnnepaluga ja Liisi Koiksoni, Marti Tärni ja Sander Mölderi vabaõhukontserdi.
Hiiumaa Loodusmatka marsruut kulgeb osaliselt mööda RMK Hiiumaa matkateed ning teeb ligi 40-kilomeetrise lõigu läbi Hiiumaa ühe kaunima piirkonna, Kõpu poolsaare. Teekonnale jäävad saare tuntud maamärgid Kõpu ja Ristna tuletorn, samuti paksud kuuse- ja männimetsad ning kuldsed liivarannad. Seljakotimatkana annab üritus võimaluse avastada Hiiumaa mitmekesist loodust omas tempos, kandes kolmeks päevaks vajalikku varustust oma seljakotis.
„Erinevalt teistest Eestis korraldatud matkadest ei koguta loodusmatkal kilomeetreid ega medaleid, vaid hoopis elamusi, mälestusi ja uusi tutvusi, mis kestavad kogu elu,“ sõnas Hiiumaa Loodusmatka korraldaja Karmen Korjus.
Kultuuriprogramm ja erilised kohtumised
Matkamisele ja kaunitele loodusvaadetele lisaks pakub Hiiumaa Loodusmatk ka mitmekülgset kultuuriprogrammi. Sel aastal toob matk saarele ETV „Plekktrummi“ saatejuhi Joonas Hellerma kureeritud vestluse proosakirjaniku Tõnu Õnnepaluga, kellel on Hiiumaa ja eriti Kõpu poolsaarega väga eriline side, millest ta on kirjutanud oma teoses „Paradiis“.
Matka viimasel õhtul saavad matkasellid osa sumedast kevadisest vabaõhukontserdist, kui Pihla Inspiratsioonitalu õuel astuvad üles Liisi Koikson, Marti Tärn ja Sander Mölder.
Peaesinejat soojendab Hiiumaa rahvatantsu koosseis Sõle Segajad, kes tutvustab matkasellidele ka Hiiumaa eri paigust pärit rahvarõivaid.
Tegevused rajal ja oluline info
Lisaks ootab matkaselle rajal mitmeid toredaid üllatusi – saab rannaliival joogatada, loovust ergutada ning külastada Hiiumaa kahte maamärki: Ristna ja Kõpu tuletorni, millest viimane tähistab tänavu 495. sünnipäeva.
Toimumisaeg ja piletid:
Aeg: 29.–31. mai (mai viimane nädalavahetus).
Formaat: Aktiivne matkamine toimub kahel päeval, pühapäev on mõeldud puhkamiseks ja kojusõiduks.
Osalejate arv: Keskkonnanõuetest tingituna on kohtade arv piiratud – rajale lubatakse kuni 250 inimest.
Pääsmed: Saadaval on nii kogu programmi hõlmavad matkapassid kui ka laupäevased päevapassid.
Hiiumaa Loodusmatka suursponsor on Rootsi matka- ja väliriiete tootja Fjällräven. Toetajatena ja koostööpartneritena panevad matkale õla alla RMK, Keskkonnaamet, A. Le Coq, Tiit Reisid, Yook, GKR Trade, True Dates, Balsnack, Katjes, Omniva, Coop Hiiumaa ning Hiiumaa Köök ja Pagar.
Fjällräven – ajatu disainiga funktsionaalsed matkariided aastast 1960
Ajatu disainiga kestlikest materjalidest matkariided metsas müttamiseks, raba päikesetõusudeks ja virmaliste jahtimiseks. See on Rootsi väliriiete tootja Fjällräven (rootsi keeles polaarrebane), mis sündis ühe mehe unistusest suunata inimesi rohkem loodusesse värske õhu kätte.
See mees oli Åke Nordin, kes meisterdas noore poisina oma kodu keldris, Põhja-Rootsis asuvas Örnsköldsviki linnas, ema õmblusmasina ja isa tööriistade abil oma esimese, puidust raamiga seljakoti. Kümme aastat hiljem, aastal 1960, sündis Fjällräven, kui jõudis müüki Rootsi matkariiete tootja esimene toode – täiustatud alumiiniumraamiga seljakott.
Ise tehtud, hästi tehtud materjalid
1960–70ndate vahel kasvas Fjällräveni tootevalik jõudsalt. Polaarrebase logoga matkapükse, jopesid, magamiskotte ja telke kandsid ja kasutasid nii kogenud matkajad kui ka loodusearmastajad üle kogu Rootsi. 70ndate lõpus kasutasid Fjällräveni matkavarustust ekspeditsioonidel ka kõik Rootsi polaarmatkajad, kes soovisid Åkelt suuremat valikut polaarmatkadeks sobivaid rõivaid.
Eesmärgiga luua jope, mis oleks aastaringselt kantav, hoiaks sooja ja kaitseks samal ajal ka vihma eest, võttis Åke ülimalt vastupidava G-1000 materjali, mis osutus varem liiga raskeks tema telgi jaoks, ning kattis selle mesilasvahast ja parafiinist valmistatud Greenland Wax vahaga. Ta lisas jopele ka lohvakust ja rohkelt taskuid, mille tulemusel sündis üks maailma parimaid matkajopesid – Fjällräven Greenland jope.
Muideks, G-1000 materjalist on valmistatud valdav enamus Fjällräveni toodetest. Ülimalt vastupidav G-1000 materjal pakub kandjale kaitset tuule, kerge vihma ja UV-kiirguse eest, olles samal ajal ka õhku läbilaskev. G-1000 materjali saab soovi korral muuta veelgi ilmastikukindlamaks Greenland Wax riidevaha abil, mida saab kuuma triikrauaga riide peale kanda. Soojemate ilmade saabudes saab vaha kangalt maha pesta, muutes oma lemmik matkajope või -püksid aastaringselt kantavaks.
Kånken – seljakott, mis võttis põhjanaabritelt seljahädad
Samal perioodil loodi ka eestlaste poolt palavalt armastatud Kånkeni seljakott, aga sugugi mitte trendika moeesemena, vaid hoopis Rootsi koolilaste rühi parandamiseks ja seljavalude ennetamiseks. Nimelt kannatas 1970. aastate lõpus vähemalt 80 protsenti rootslastest seljavalude käes, mida põhjustasid vähemalt osaliselt üle ühe õla kantavad kotid. Tõsiseks häiresignaaliks sai aga asjaolu, et seljaprobleemid hakkasid vaikselt kimputama ka Rootsi koolilapsi.
Probleemile lahendust otsides valmis Åke Nordinil koostöös Rootsi skautide ühendusega 1978. aastal ristkülikukujuline ja vastupidavast materjalist seljakott, mis sai nimeks Kånken. Väike, aga samas ruumikas seljakott mahutas ära kõik koolitarbed ning selle universaalne nelinurkne kuju aitas jaotada koti raskuse ühtlaselt õlavöötmele.
Aastatega on Kånken muutunud värvilisemaks ja mahukamaks, kuid selle põhikuju, olemus ja vastupidavus on jäänud samaks. Veel tänaseni on kotil üks avar peasahtel, kaks küljetaskut, lukuga esitasku ja pehmendus ning õigesti hooldatuna peab Kånken vastu aastakümneid – väidetavalt on kõige esimesed, rohkem kui nelikümmend aastat tagasi valminud eksemplarid kasutusel veel tänaseni.
Matkaüritustega kestlikuma tuleviku poole
80–90ndatel laienes Fjällräven Skandinaaviasse, sealt edasi Euroopasse ja seejärel üle kogu maailma. Polaarrebase logoga Kånkenist ning Fjällräveni ajatu disainiga kestlikult toodetud matkariietest sai ülemaailmne fenomen. Åke suur unistus oli tuua looduses matkamine kättesaadavaks kõigile, sest mida rohkem inimesed looduses viibivad, seda rohkem nad selle eest ka hoolt kannavad.
Ja nii 20 aastat tagasi täituski Åke suur unistus – toimus esimene Fjällräven Classic, ühe nädala ja 110 kilomeetri pikkune matk läbi Põhja-Rootsi metsiku looduse. Täna on Rootsi Classicust kasvanud üks oodatuimaid avalikke matkaüritusi, millest võtab igal aastal osa üle 2000 inimese. Lisaks toimub üritus nüüdseks ka Taanis, Saksamaal, Inglismaal, USAs, Koreas ja sel aastal esmakordselt ka Tšiilis.
Samuti toimub Fjällräveni eestvedamisel igal kevadel Põhja-Rootsi polaaraladel ainulaadne ja ülipopulaarne Fjällräven Polar – kuue päeva ja 300 kilomeetri pikkune kelgukoeramatk, kuhu pääseb vaid 20 inimest üle maailma. Eraldatud internetist ja muust maailmast, õpivad osalejad juhtima koerarakendit ning kohanema ekstreemse kliimaga, kus temperatuur võib langeda alla kolmekümne miinuskraadi.
Tuntud Rootsi rõivabränd avab Tallinna südalinnas kaupluse
Aprilli keskel teeb Tallinna südalinnas uuenenud Artiuse ostutänaval uksed lahti Rootsi matka- ja väliriiete tootja Fjällräven. Tegemist on brändi esimese esinduskauplusega Baltikumis, kust leiab lisaks eestlaste seas populaarseks saanud Kånkeni seljakottidele ka laia valiku vastupidavaid ja ajatu disainiga rõivaid nii linnas kui looduses liikumiseks.
Baltikumi esimene Fjällräveni kauplus võtab enda alla enam kui 120 ruutmeetrit kaubanduspinda ning toob kohaliku kliendini brändi laia tootevaliku. „Ootame meie juurde kõiki kohalikke Fjällräveni fänne – nii rebasekottide austajad, matkajad kui ka teadlikud tarbijad, kes hindavad rõivaste puhul kvaliteeti ja vastupidavust,“ sõnas Fjällräveni esinduskaupluse juhataja Teele Koppel.
Avara ruumilahendusega kauplusest leiab muuhulgas Kånkeni seljakottide seina, brändi enim kasutatud materjali G-1000 vahatamispunkti ning uusimad kollektsioonid, kust leiab tooteid nii igapäevaseks õues liikumiseks, matkamiseks kui jalgrattasõiduks. Fjällrävenile lisaks jõuavad kaupluse tootevalikusse ka Saksa päritolu Hanwagi matkajalanõud.
Koppeli sõnul sai kaupluse avamise puhul määravaks Artiuse ostutänava keskne ja hästi ligipääsetav asukoht. „Asume Tallinna kõige läbikäidavamal ristmikul, kuhu on mugav tulla nii auto, ühistranspordi, jalgsi kui ka jalgrattaga. Lisaks näeme olulise sihtrühmana ka üle mere Eestit külastavaid ja lõuna poolt tulevaid turiste,“ märkis Koppel lisades, et tegemist on Baltikumi päris esimese Fjällräveni esinduskauplusega
Fjällräveni kauplus avatakse 16. aprillil, samaaegselt uuenenud Artiuse ostutänavaga, mille keskmes on moderne, avatud ja inspireeriv linnaruum. „ Fjällräveni bränd esindab seda, mida Artiuse olemus tervikuna taotleb: olla koht, kus ka igapäevane poeskäik võib muutuda väikeseks elamuseks. Fjällräveni lisandumine südalinna on väga hea täiendus, mis toob kvaliteetsed matka- ja väliriided Eesti inimestele palju lähemale ning rikastab ka turistide jaoks meie kaubandusmaastiku,” sõnas US Real Estate tegevjuht Kaarel Loigu.
Artius on osa US Real Estate’i pikaajalise arenduskoosluse Golden Line’i visioonist kujundada Tallinna südalinnast ja sadamaalast ühtne rahvusvahelise mõõtmega linnaruum.
“Oleme Golden Line’i arendustega võtnud sihiks tuua Eesti turule rahvusvaheliselt tuntud ja eksklusiivseid brände. Nii nagu on Rotermanni kvartal kujunenud tõmbekeskuseks oma mitmekesise ja kõrgetasemelise kaubavaliku tõttu, on ka Fjällräveni poe avamine Golden Line’i Artiuse ostutänaval igati loomulik samm,” sõnas Loigu.
Rootsi päritolu matka- ja väliriiete brändi Fjällrävenit (rootsi keeles „polaarrebane“) teatakse Eestis eelkõige värviliste rebase logoga seljakottide ehk Kånkenite järgi. Tegemist on brändi kõige ikoonilisema tootega – vaid mõni aasta tagasi tehtud arvestuste kohaselt müüakse maailmas iga 13 sekundi järel üks Kånkeni seljakott.
Kasutame küpsiseid, et parandada teie ostukogemust.
