Metsloomaga kohtumisest veel enam pelgavad naised matkale minnes ära eksida, selgus Eesti naiste seas läbi viidud uuringust. Näkid Metsa matkajuhid Stiina Kristal ja Liisi Preedin jagavad algajale matkale südamerahuks kümme soovitust, kuidas tervelt ja elusalt tagasi koju jõuda.
Matkale võta alati kaasa täis laetud telefon ja akupank. Vihma ja niiskuse kaitseks paki need suletavasse veekindlasse kotti.
Püüa matkatee enne teele asumist omale võimalikult selgeks teha, kuid tõmba telefoni kindlasti ka GPS-põhine kaardirakendus (nt RMK Loodusega koos rakendus) ja offline kaardid (nt maps.me kaardirakendus või GaiaGPS), mis töötavad ka siis, kui puudub levi. Kaart ja kompass võta kaasa vaid siis, kui neid kasutada oskad.
Hirm eksimise ees on loomulik ja seda ei pea häbenema, kuid hirme, nagu ka riske, saab maandada läbi õppimise ja kogemise. Algaja looduslapsena mine metsa koos kogenud matkajuhi või julge sõbrannaga – kahepeale leiate kodutee ikka üles!
RMK matkateedega on eestlastel tõsiselt vedanud. Teede arvukuse, igaüheõiguse, metsaonnide ja lõkkeplatsidega oleme unikaalsed nii Baltikumis kui Skandinaavias. Kokku on RMK rajanud Eesti metsadesse neli matkatee haru ja igal harul on oma märgistussüsteem, mis teeb eksimise väga keeruliseks.
Kui oled metsa ära eksinud, siis peatu ja hinga kümme korda sisse ja välja. Mõtle, kust sa matka alustasid, kuhu suunas liikusid ja kui pikalt oled metsas viibinud. Kui oled rahulikus tempos umbes tund aega kõndinud, oled alguspunktist mitte rohkem kui viie kilomeetri kaugusel.
Enne kindlasse suunda liikumist võta hetk ja kuula ümbritsevaid helisid. Kas kõrvu kostub inimese hääli, mootorsae undamist, maantee liiklust, merekohinat või voolavat vett? Püüa selgeks teha, kust need helid tulevad ja liigu nende suunas. Kui teele satub mõni oja või jõgi, siis liigu allavoolu, nii jõuad varem või hiljem mõne asustatud punktini.
Metsas saab orienteeruda ka ilmakaarte järgi, sestap tee enne metsa minemist omale selgeks, millises ilmakaares sinu matka lõpp-punkt asub. Meeldetuletuseks: päike tõuseb igal hommikul idast, särab keskpäeval lõunakaarest ning loojub õhtul läände. Abi on ka sipelgapesadest, mis on orienteeritud lõunakaare järgi ehk pesa põhjakülg on kaitstud puude ja põõsastega ning lõunakülg avatud soojale lõunapäikesele.
Eesti on üks parimaid kohti, kus ära eksida, sest meie metsad on suures osas majandatud, see tähendab, et kõikjalt leiab inimtekkelisi objekte nagu vanasid kraave, metsateid või sihte, mis aitavad kindlat suunda hoida. Samuti on abi loomaradadest, mis kulgevad üldiselt mööda kõige kergemini läbitavat maastikku ning viivad tihti veekogude juurde.
Isegi kõige kogenum matkaja võiks seljakotti varuda alati lisatoitu ja vett (või vee filtreerimiseks veefiltri), soojad lisariided ja välgumihkli, et vajadusel üleöö metsas hakkama saada. Kunagi ei või teada, mis ilm teeb või pole võimalik vigastuse korral enne hommikut liikuma saada.
Kui sulle jalutab vastu teine matkaja või jääb matkatee peale mõni majapidamine, siis palu vajadusel küüti või abi oma asukoha määramisel. Kohalikud inimesed Eesti maapiirkondades on väga abivalmid ning altid matkaselle aitama nii söögi, joogi, majutuse kui muude probleemidega.
Baltimaade naiste matkateemalise uuringu tellis Rootsi matkavarustuse tootja Fjällräven ja viis läbi uuringufirma Socio. Tänavu mais ja juunis toimunud uuringus osales 3000 naist Eestist, Lätist ja Leedust. Fjällräveni matkariideid ja -varustust müüvad Eestis Matkasport ja Jahipaun. www.fjallraven.com
Vasakult: Näkid Metsa matkajuhid Stiina Kristal ja Liisi Preedin.
Näkid Metsa algatus viib naised juhitud elamus- ja seiklusmatkadele Eestis ja välismaal.
Lisainfo: www.nakidmetsa.org
© 2021 Forever Nature
