Näkid Metsa matkajuhi Karmen Korjuse sõnul jõuavad nendega metsa naised, kes on teinud selle valiku metsa tulla. Nendes naistes on tema sõnul piisavas koguses uudishimu, elunälga ja julgust tulla keskkonda, mis on suuremal või vähemal määral tundmatu ja kontrollimatu.
„Tänapäeva naisele ei ole kerge jätta kogu vastutust oma igapäevarütmi ning tulla metsa ja usaldada, et sellel ajal on tema eest hoolitsetud. Tänapäeva naine peab olema supernaine ning vastama ühiskonna seatud normidele. Meie näkkidega püüame meelde tuletada, et tegelikult on olemas võimalus ka lihtsalt olla – naine – just sellisena nagu ta hetkel on – elu tipus, põhjas, edus, valus, kasvus, nutus või naerus.“
Lisaks kogenud matkajuhile teenib Korjus igapäevaselt leiba veel e-poe kirjeldajana, mille tegevuse ta maikuuga lõpetab, võttes suve vabaks, et matkata ning hinge laadida. Lisaks on ta ka kaassõltuvuse kogemusnõustaja, sestap on kõik tema osalusega matkad keskendunud enesearengule, naiste keskmesse toomisele ja hirmude ületamisele. Muuhulgas saab tema matkadel ka loovkirjutada ja täiest kõrist metsa poole karjuda. Korjuse enda sõnul on matkamine üles leidnud ja ära võtnud tema sügavamad hirmud.
„Sain aru, et iga kord, kui uuesti rajale lähen, seisan silmitsi hirmudega, mis on mind suuremal või väiksemal määral siin elus tagasi hoidnud ja nendele vastu astudes muutuvad need väiksemaks või kaovad üldse. Ütlen ausalt, ei ole võimsamat tunnet, kui kõndida kottpimedas metsas, ilma pealambita ning mitte karta. Ja rajal harjutades on see tunne kandunud üle ka minu igapäeva ellu,“ räägib ta
„Mets on mulle õpetanud, et iva ja varandus pole välistel vastustel või heakskiidul – vaid selles, et ma lähen ja proovin. Ükskõik, mis on lõpptulemus. Kui ma kõnnin matkateel valesse teeotsa, ei jäta ma matka pooleli, vaid proovin uuesti või lähen tagasi sinna, kust ma tegin valepöörde – et siis uuesti alustada ning kõndida seatud sihtpunkti. Ma ei anna alla esimese eksimuse peale, sest seal on peidus õppetund.“